Teenuste kataloog on uuendatud
Kui möödunud kevadel sai üle mitme aasta taas kokku asutuste otseste avalike teenuste loetelu, oli meie kindel soov, et see ei jääks ühekordseks projektiks, vaid et asutustel oleks igal ajahetkel ülevaade oma teenustest ja nende toimimisest. Samuti seadsime eesmärgiks kaasata rohkem asutusi. Seda tegevust suunasime nii teenuste koordinaatorite võrgustiku kui ka avalike teenuste nõukogu kaudu.
Praeguseks on otseste avalike teenuste loetelu uuendatud ja see kajastab 1. jaanuari 2024. aasta seisu. Värske loeteluga saate tutvuda siin. Sel aastal on lisatud ka viited veebilehtedele, kus vajaduse või huvi korral saab vastava teenuse kohta lisainfot. Hea meel on näha, et asutused on oma teenustes rohkem selgust loonud nii sisu, nimetuste-kirjelduste kui ka erinevate mõõdikute osas.
Sel korral esitas oma teenuste kohta info 37 asutust, mis on 8 asutuse ehk neljandiku võrra enam kui eelmisel korral. Neist asutustest 4 ei osuta ühtegi otsest avalikku teenust — nende teenusteks on üksnes poliitikakujundamine kui kaudne avalik teenus (ministeerium) või osutavad nad üksnes väliseid tugiteenuseid ehk teenuseid teistele asutustele (IT-asutused, prokuratuur). Kokku osutati 880 erinevat teenust, millest 410 ettevõtjatele, 170 kodanikele ning 300 mõlemale sihtrühmale. Võrreldes 2022. aastaga on teenuste koguarv 9% suurem.
51% loetelusse esitatud teenustest olid kohustava või kontrolliva sisuga (aruanded, deklaratsioonid, load, teatised jms) ning 49% toetavad või abistavad (toetused, hüvitised, nõustamine, abi probleemide korral jms). Toetavate ja abistavate teenuste osakaal on sel aastal pisut suurem kui möödunul, kuid seda eelkõige seetõttu, et lisandusid Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA kui suure teenusepakkuja teenused.
Küsisime asutustelt ka andmeid teenuste osutamise ja kasutajate rahulolu kohta. 2023. aastal mõõdeti teenuse osutamise arvu 21 asutuses ja info on olemas 72% teenuste kohta (eelmisel korral 63% kohta). Miks ei ole see protsent aga 100? On asutusi, kes ülevaate teenustest alles lõid ja mõõtmiseni pole veel jõudnud. Oli aga ka juhtumeid, kus asutuse teenuste üldjuhi vahetumise järel ei saanud uus juht kas näitajaid või isegi uuendatud loetelu esitatud, kuigi aasta varem seda tehti. Järjepidevus otseste avalike teenuste korralduses on üks teema, mis tuleb sel aastal koostöökogudes suurema tähelepanu alla võtta.
Kõige enam teeb rõõmu suurenemine kasutajate rahulolu näitajates. Kuigi rahulolu mõõdeti vaid 13 asutuses, on teenuseid, mille rahulolu mõõdeti 39% rohkem kui 2022. aastal. Nii ettevõtjate kui ka kodanike keskmine rahulolu avalike teenustega oli 83%, mis on 3% suurem kui aasta tagasi ja vastab digiühiskonna arengukava alusel 2023. aastaks seatud eesmärgile (täpsemalt isegi ületab seda 1%). Teenuste arv, mille kasutajate rahulolu on teada, on siiski jätkuvalt madal. Osalt on põhjused samad, mis said välja toodud osutamiste arvu juures. On aga ka olukordi, kus mõõtmata jätmine on põhjendatud ja/või selgitatakse kasutajate rahulolu välja teisiti. Mõned neist olukordadest on kirjeldatud näitajate esitamise juhises.
Teenuste loetelu saab kasutada väga erinevateks vajadusteks. Eelkõige on see kui oma teenuste ülevaade vajalik asutustele endile. Ülevaate omamine on esmane eeldus selleks, et teha mõistlikke asju ning saavutada kasutajate kõrge rahulolu, rääkimata suurtest riigiülestest eesmärkidest. Koondloetelust on saadud vajalikku infot nii ettevõtjaportaali jaoks kui ka tegevuspõhise riigieelarve ja nulleelarve aruteludeks. See on vajalik meie bürokrati meeskonnale ning seda on kavas kasutada uute teenuskomplektide jaoks, mille põhjal luua või laiendada elusündmusteenuseid. Seetõttu jätkub meie töö teenuste kataloogiga endise hooga.
Liivi Karpištšenko
Teenuste tiimi nõunik
Majandus-ja kommunikatsiooniministeerium
