Elusündmusteenused soodustavad teenuspõhist juhtimist
2. aprillil toimus järjekorras kuues elusündmusteenuste võrgustikupäev, mille teemaks olid juhitud teenused. Eesti on täis digiväge ja sündmusteenused on selle üks osa, mis võimendab kodanike ja ettevõtete toiminguid riigiga. Avalikus sektoris juhindutakse teenuspõhisest juhtimisest. Võrgustikupäeval anti ülevaade teenuspõhise juhtimise mõistest — milline võim on tagasisidel koos praktiliste näidetega erinevatest teenustest ning elusündmusteenuste ja õigusliku tegevuste hetkeseisust. Päeva lõpus andis Islandi esindaja ülevaate, millised on elusündmusteenused nende riigis. Peamisena jäi kõlama vajadus aktiivselt teenustega tegeleda, mille tulemusel saab neid päriselt ajas asjakohasena hoida ja justnimelt nii, et see teenus on juhitud. Parim koht saamaks esimesi teadmisi sellel teemal on Digiriigi Akadeemia oma mitmete kursustega.
Enely Prei (RmIT) avas laiemalt teenuspõhise juhtimise mõistet. Teekonna alguses on vajalik mõista, mis on teenus, mida see tähendab erinevatele osapooltele ning mis on erinevad viisid seda korraldada. Tasub mainida, et teenuste korraldamise ja teabehalduse aluste põhjal on avaliku sektori jaoks sündmusteenused ühe eraldiseisva teenuse liigina, mille ülesehitamise juures on vajalik mitmete osapoolte olemasolu. Millegi loomisel peab aru saama, kuidas see väärtust loob. Selleks esitab osutaja väljundeid, mis teenuse saajal aitavad omakorda saavutada soovitud tulemused. Kõige rohkem teenuspõhise juhtimise juures peab meeles pidama kliendi, kasutajate või sihtgrupi vajadusi ning juhtida töö selle järgi — teenuse saaja huvid seatakse päriselt esikohale.
Kristjan Jasinski (Confido) andis ülevaate, kuidas lähtuda klientide tagasisidest teenuste juhtimisel. Selleks on esmalt vaja lahendust ja arusaama, milliseid mõõdikuid kasutada. Üksi millegi rakendamine lahendust ei too, vajalik on ka spetsialistide olemasolu, kes selle infoga midagi teevad. Parimad võimalused millegi hindamiseks on numbrilised väärtused. Nende muutumised on analüüsitavad, jälgitavad ning kõigile arusaadavad. Teenuste arendamine on ja peabki alati olema erinev. Vaja on arvesse võtta, kellele seda tehakse, mis on nende vajadused ning millist probleemi soovitakse lahendada. Kriitiline tegevus selle kõige juures on valideerimine — ilma selleta võib turule jõuda vale toode.
Pirjo Künnapuu (SKA) tutvustas proaktiivse teenuse loomist, mis avanes temale võimalusena. Võimalus aga ise on midagi, mida on võimalik väga lihtsasti maha magada ja mööda vaadata, sest see võib tunduda liialt pingutust nõudvana. Olukord siiski soosis tegevusi ning loomisele tulid kasutajakesksed tehnoloogilise võimekusega teenused. Kogu protsess algab hetkeolukorra analüüsist, andmete kogumisest ja nende kaardistamisest. Järgnevad juba arendustegevused, mis lähtuvad kasutajate ootusest ning samuti mõeldakse tulevikusuundumustele. Tundub loogiline jada, kuid sellele kõigele peab omakorda eelnema vajadus. Ilma selleta tehakse midagi tegemise pärast ja kasutegur on väike või olematu. Teenuse avalikustamise järgselt on oluline seda pidevalt jälgida, koguda tagasiside ning mõelda, kuidas kogu selle info pealt edasi minna. Fakt on see, et isegi, kui täna on kõik rahulolumõõdikud maksimumi lähedal, siis varem või hiljem see muutub ja kui teenusega midagi ei tehta, jääb ta ajale jalgu ning toob pigem kahju kui kasu.
Kerli Loopann (TWN) tutvustas Atlassiani tooteid ning nende kasutamise võimalust elusündmusteenuste raames. Tööriistad Jira ja Confluence on mainitud loodud visioonidokumendis ning just nende rakendamine aitab lahendada mure asutuste ülese suhtluse osas, kui kõik osapooled on kokku toodud ühte keskkonda, arendamine on kõigile nähtav ja läbipaistev ning tegevusi hallatakse ühtsetel alustel. Trinidad Wiseman (TWN) koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga on loonud esmase analüüsi, mille põhjal on võimalik liikuda lahenduste rakendamise juurde. Selle sammuga plaanitakse edasi tegeleda selle aasta sees ning samuti viia kogu tegevus nendele platvormidele. Juba aasta pärast loodame jagada Atlassiani põhjamaade konverentsil enda edulugu, kuidas meie töö on muutunud lihtsamaks ja organiseeritumaks.
Antud üritus püstitas järjekordselt osalejate rekordarvu ning see kinnitab huvi elusündmusteenuste ja seal rakendatavate põhimõtete osas. Julgustame huvilisi võtma ühendust digiteenused@mkm.ee, et saada täpsem ülevaade elusündmusteenustest ja võimalustest. Samuti on võimalik ühineda programmi meililistiga, mille vahendusel saame pakkuda infot erinevate toimetamiste, saavutuste ja sündmuste osas. Selleks palume saata kiri erki.limbak@mkm.ee.
Iga sündmus loeb, sündmusteenusteni!
Erki Limbak
Sündmusteenuste projektijuht
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
